Ujumine

Beebide ujutamine

Ujumistunnid Kurtnas 2026/27 hooajal toimuvad esmaspäeviti, esimene tund on 21. septembril:

E 9.00-9.30 BEEBID 3-11 k

E 9.30-10.00 BEEBID 3-11 k

E 10.00-10.30 LAPSED 1-3 a

E 10.30-11.00 BEEBID 3-11 k

Ujumistundidesse on oodatud lapsed al 3. elukuust kuni 3-4-aastani.

Koht: Kurtna lasteaia bassein, Kurtna tee 50, Saku vald. Sissepääs maja tagant (bussipeatusest edasi, mitte kortermaja eest) parkla juurest klaasuksest sisse ja otse alla keldrisse basseini juurde. Näoga värava ja maja poole seistes minge paremasse majatiiba, sealt läheb ka kaldtee üles nt käruga minekuks, kohe kaldtee juures on õige uks (läbi ukseklaasi paistab trepp alla).

Mida kaasa võtta: lapsele ja endale ujumisriided (beebile ujumismähe või beebidele mõeldud ujumispüksid), rätikud. Enne ujumist tuleb käia pesemas. Juba istuda oskava lapse saab enda pesemise ajaks panna söögitooli istuma, pisema beebi jaoks on kohapeal olemas turvahäll.

Registreerimiseks täida lingil olev vorm: https://forms.gle/9gwe65jwXP7Z6BKK9

Kui loobud oma kohast, anna palun esimesel võimalusel teada või hiljemalt 25. kuupäevaks, siis ei tule uue kuu eest enam arvet (e-kiri või sms kairi@lusti.ee või 56461279).

Palju maksab? 42 EUR/kuu (4 korda ühes kuus). Üksiktund/proovitund vabade kohtade olemasolul 13 eur/kord (kindlasti küsi hiljemalt eelmisel päeval, kas vaba kohta tunnis on). Kui puudud eelneva kuu lõpus ette teatades terve järgneva kuu (näiteks reisi või pika haiguse tõttu), siis saab kuumaksust vabastuse.

Riietuma võiks tulla ~10 min enne oma tunni algust. Tegevused vees on kõigil individuaalsed, me ei tee beebide tunnis harjutusi kõik korraga. Läheneme individuaalselt, vastavalt iga lapse (ja vanema) meeleolule, oskustele, jaksamisele, julgusele. Beebide tunnis kasutame vahendeid (palle jm mänguasju) minimaalselt, sest need pigem segavad veega kohanemist ja veele keskendumist. Suuremate tunnis kasutame ka veemänguasju, et oleks lõbusam.

Lapsega on vees üks lapsevanem.

Bassein on beebide ujutamiseks pisut ebamugavalt madal – arvesta, et sul tuleb palju olla kükkasendis või kummargil, aga saame hakkama!

Vanniujutus beebi kodus. Juhendaja tuleb teie juurde koju vastsündinud beebi vanniujutamist juhendama (0-1kuu), et edaspidi oskaksite ise last koduvannis julgemalt ja kindlamalt ujutada. Räägime ka kõigest vannitamise ja ujutamisega seonduvast, mis teile huvi pakub (riietamine, kuivatamine, söötmine, lisavahendid vees jms). Vajalik sooja veega täidetud suur vann. Tasu 40 eur Saku vallas, kaugemale tulles lisandub sõidukulu 0,30 senti iga edasi-tagasi sõidukilomeetri kohta (Saue, Laagri, Kohila, Pääsküla jms). Kestus umbes 1 tund, sellest osa aega ujutamine (vastavalt kuidas beebile meeldib ja kuidas ta jaksab) ja osa aega nõustamine/vestlus. Küsi lisainfot või lepi aeg kokku: kairi@lusti.ee, tel. 56461279.

Jälgi meid facebookis, nii saad uudistega mugavalt kursis olla: https://www.facebook.com/Titatunnid

Meie oma ujumisvideo – väike kokkuvõte 2013 kevadhooajast:

MILLEKS UJUMINE HEA ON?

Imik, kes veel ei rooma, istu ega kõnni, tunneb vees end vabalt – kuival maal ta end selliselt vabalt ja liikuvalt tunda veel ei saa. Ta tunnetab oma keha kergena ja on õnnelik, et saab end ise liigutada. Vees aktiivne liigutamine arendab ja tugevdab lihaskonda ning tasakaalutunnetust. Ujumine aitab lapsel vabaneda sünnitusega kaasnenud võimalikest traumadest, pingetest ja stressist.

Alla 3-kuune laps peaks ujuma puhta veega suures vannis. Esimesel elukuul piisab kodusest suurest vannist, 1-2-kuuse lapsega oleks hea leida mõni suurem ujutamisvann ja instruktor. 3-kuuse ja vanema lapsega võib juba minna basseini, kus klooritase ei ole kõrge, vesi on puhas ja piisavalt soe. Beebidele sobiv veetemperatuur on ~32-33 kraadi. Suurtes veekeskustes on sageli beebide jaoks liiga kõrge müratase, vee kohin või muusika, mis koormab beebide närvisüsteemi, raskendab keskendumist ja ei lase neil olla rahulik ning lõdvestunud.

Sukeldumis- ehk hingamispeetuse refleks säilib umbes 4-6-elukuuni. Seetõttu on hea, kui tita saab vette juba päris pisikesena ja seda regulaarselt 1-2x nädalas. Nii ei pea ta sukeldumist õppima hakkamagi, tuleb vaid meelde tuletada ja edasi arendada.

Beebide tundides me ei kasuta ujumislaudu, kätiseid ega muid seesuguseid abivahendeid, mida kasutatakse suuremate laste ujuma õpetamisel. Abivahendid takistavad loomulikku vee- ja oma keha tunnetust, mis aga on ujuma õppimisel väga olulised. Põhirõhk on vee nautimisel ja ujuma õppimisel. jaanuar2

Vette tulek ja basseinist väljumine peaksid toimuma hea tujuga. Hirm blokeerib õpivõime, seetõttu peaks lapsel ujumistunnis olema hea olla. Me ei kasuta last ehmatavaid või hirmutavaid meetodeid, näiteks ei vala lapsele enne sukeldumist vett pähe (ärge tehke seda ka kodus last vannitades, sest selle tagajärjel tekkinud sukeldumis- ja veehirmust üle saamine võib võtta kaua aega).

Tunnis lähtume iga lapse individuaalsest arengust ja hetkemeeleolust. Kõik ei tee korraga samu harjutusi – igaüks harjutab lähtuvalt oma lapse võimetest ja oskustest. Treener jagab juhiseid ja ideid, mida keegi harjutada võiks. Kõik harjutused ja lapse hoidmise võtted, mida tundides kasutame, aitavad liikuda selle poole, et laps õpiks mõneaastasena ise rõõmsalt sukelduma ja vees ujudes liikuma. Lapse ja vanema positiivne meeleolu ning harjutamise regulaarsus on veesõbraks saamisel ja ujuma õppimisel väga olulised.jaanuar3

Suuremate laste tunnis (üle 1 a lapsed) kasutame laste ujuma ergutamiseks ja harjutuste sooritamiseks vahendeid (pallid, sukeldumispulgad, põhjakalad, rõngad jms). Alates 2-3 aastastest võib hakata proovima laste ujumisprillidega ujumist, kui laps soovib.

Lapsed, kellega on imikust peale regulaarselt (parimal juhul 1-2 korda nädalas) ujumas käidud ja seejuures pidevalt harjutatud ka sukeldumist (väga palju sooritatud beebide ujuma õppimise programmi kuuluvaid harjutusi), hakkavad enamasti ~2-3-aasta vanuses ise vabalt ujuma. Nad tunnevad end vees hästi, ükskõik, kas nad on parajasti vee all või vee peal. Nad hüppavad ise vette, ujuvad vahepeal pinnal hingamas käies, toovad põhjast mänguasju ära, teevad vees kukerpalle jne.

Lisaks ujumisoskusele ja tugevamale tervisele on oluline vees olemisega ja ema-isaga koos tegutsemisega kaasnev positiivne emotsioon, mille lapsed basseinist saavad.

Ujuma ei või tulla, kui lapsel on palavik, köha, kõhulahtisus, haavad, nakkuslikud täpihaigused, ta on hiljuti oksendanud või on paks kollane nohu. Hingamishäirete ja epilepsia puhul tasub arstiga enne nõu pidada ja treenerit sellest informeerida.

Põnevat lugemist beebide ujumisest (teadusuuringu tulemused): https://www.perekool.ee/artiklid/ujumisopetust-saanud-beebidel-on-parem-tasakaal/

Üks lühike video 12-kuuse lapse ujumisest vee alt vaadatuna.